On suhteid, kus nähtavad ülesanded on omavahel jagatud viisil, mis mõlemale sobib ja mõlemat toetab. Näiteks see, kes viib lapsed, kes toob, kes valmistab nädalavahetuse hommikueine, kes käib autopesulas, kes toob apteegist vajaliku, kes hoolitseb, et tärkavad redised oleksid kasvuhoones kastetud, kes peseb valamud jne. Pealtnäha võib see olla üks ladusalt koostöine ja toimiv perekond — ja ongi, kui üks paarilistest ei ole õhtuks üleväsinud.

Mõtisklen täna veidi nähtamatu koorma üle, mis viitab märkamatutele emotsionaalsetele, vaimsetele ja korralduslikele vastutustele, mida inimesed suhetes kannavad. Ehk kes teeb ära meie pere emotsionaalse töö? Emotsionaalne töö võib viia ühe partneri kurnatuse ja alahinnatuseni isegi siis, kui füüsiliste koduste tööde jaotus näib olevat võrdne.

Kui sarnane mõtisklus tuleb Sulle tuttav ette, tasub ehk lõpuni lugeda:

„Ma olen nii väsinud sellest, et hakkan juba mitu kuud ette mõtlema, mida jõulude ajal vanavanematele kinkida, et lastele on vaja hambaarsti aeg ära panna ning et koolivaheaeg ei mööduks kodus nutiseadmetes, vaid et ka need plaanid oleksid paremini tehtud. Lisaks juba mitu nädalat järjest unustan ma telekapuldile patareisid osta.“

Kolm märki emotsionaalsest koormusest

• Korralduslik koormus
  See on selline koorem, kus üks partneritest hoiab kogu aeg suuremat pilti, tiirutades oma vaatega kogu ühise majapidamise ja elukorralduse kohal jälgides lisaks kaugemalt lähenevaid märke. See tähendab, et sina oled see, kes hoiab koduse elu toimimas — planeerib, organiseerib ja mõtleb ette. Kes kuhu peab minema, mida on vaja osta, kuidas päevad sujuma saada. Sageli jääb see nähtamatuks, aga võtab palju energiat.
• Kognitiivne koormus
  Mõte sellest, et piim, leib ja munad hakkavad otsa saama, lapsevanemate koosolek on tulemas, kingitus tuleb osta, arve vajab tasumist või partneriga oleks vaja millestki rääkida. Inimene võib istuda diivanil, aga tema pea töötab ikka edasi. Ta ei ole kunagi päriselt vaba. Isegi siis, kui sa parajasti midagi ei tee, töötab su mõte kogu aeg edasi. See väsitab ja tekitab tunde, et sa ei saa kunagi päriselt puhata.
• Emotsionaalne koormus
  See on vastutus selle eest, et kõigil oleks hästi, suhted püsiksid korras ja kodus oleks rahu. Ehk siis vastutus suhte õhkkonna eest. Sina märkad, muretsed, ennetad ja hoiad koos midagi, mida teised sageli ei näe. Just see nähtamatu hool ja vastutus võib ajapikku kõige rohkem kurnata.

Võib-olla loed seda hetkel ja mõtled, et „minu suhtes on see ju täpselt nii!”. Et kõik imestavad, kui tore kaaslane mul on — teeb kodus kõike —, mina aga ei ole rahul.

Siin on mõned viisid, kuidas paarid saavad töökoormust omavahel tasakaalustada.

Rääkige sellest tundest avatult
Olgu see tööalane coaching või supervisioon, olgu see pereteraapia — minu kõige sagedasem küsimus klientidele on ikka ja jälle –  kas tema teab seda, mida sa mulle praegu räägid? Kui sa talle oma tunnet ja vajadust jagad, mis siis juhtub? Too näiteid ülesannetest või vastutustest, mis tunduvad sulle koormavad ja selgita, kuidas need mõjutavad sinu energiat ja meeleolu. Julgusta ka partnerit oma kogemusi jagama. Ehk toetavad teie vestlust juba eelnevad punktid – korralduslikust, kognitiivsest ja emotsionaalsest väsimusest. Saab alustada sellest, et mõlemad mõtlete veidi omaette nendes lõikudes ja siis jagate teineteisega.

Pange vastutused kirja ja jagage need võrdselt
Sageli aitab kõigi nähtamatute kohustuste nähtavaks tegemine muuta need konkreetsemaks ja arusaadavamaks. Istuge koos maha, koostage nimekiri ning jagage vastutus viisil, mis tundub teile mõlemale õiglane. See on muuseas väga soovituslik ka töö kontekstis, nagu ka kõik teised punktid, mis välja toon. Üsna sageli on sama ametijuhendiga ja sama tasuga tööd tegevate inimeste hulgas seesama emotsionaalse koormatuse tunne senikaua, kuni meeskond pole koos tegemisi konkreetseks sõnastanud ja seejärel omavahel koos jaganud.

Ole teadlik ja algatusvõimeline
Partnerid saavad harjutada teadlikku tähelepanu väiksematele detailidele ja kohustustele, mis hoiavad kodu ja suhet toimivana. Minul õnnestus kunagi oma suhtes partner aiapidamisest eemale tõrjuda. Tegin seda ülefunktsioneerides ja oma ekspertsusega lämmatades. Kui ühel hetkel märkasin, et kasvuhoone on nii halvas seisus, et vajab parandamist, olin pahur, et kuidas partner selliseid asju ei näe. Ei ole lihtne näha asju territooriumil, mis on teise partneri poolt okupeeritud. Näiteks teraapias näen, kuidas beebide emad tõrjuvad samuti lapsega toimetamisest eemale beebide isasid.

Arutlege regulaarselt, kuidas teil läheb
Isegi pärast vastutuste jagamist tasub aeg-ajalt uuesti teineteisele jagada, kuidas asjad sujuvad. Suhted on dünaamilised ning sama kehtib ka koduste vajaduste kohta.

Nähtamatu koormuse mõistmine ei tähenda süüdlase otsimist küsimusele, miks ma end halvasti tunnen või väsinud olen. See on ühise vastutusega hoiaku kujundamine ja märkamine, kuidas kumbki partner saab aidata luua tervemat tasakaalu. Tasakaal võimaldab mõlemal partneril suhtes rohkem kohal olla — vabana vaiksest kurnatusest, mis tekib siis, kui kõike tuleb üksi kanda.

Ehk siis kevadise suurkoristuse hulka võiks arvata – mida ma päriselt kannan? Mida kannab minu partner? Mida me peame iseenesestmõistetavaks? Millist tööd tehakse meie suhtes vaikselt ja ilma tunnustuseta?

Mõnikord on juba ainuüksi nähtamatu nähtavaks tegemine suur muutus. Kui partnerid suudavad rääkida mitte ainult sellest, kes mida teeb, vaid ka sellest, kes mida meeles hoiab, ette mõtleb ja emotsionaalselt üleval hoiab, võib suhe muutuda palju õiglasemaks ja soojemaks.

Kõige raskem koorem ei ole sageli see, mida käes kantakse, vaid see, mida peas ja südames üksi hoitakse.