Töö küsib: kas sa armastad mind rohkem kui oma partnerit?

Oli aeg, kui töö oli mulle nagu partner, kes ütles alati: „Ma vajan sind.“ Töö tunnustas mind, andis sageli kohe tulemuse ja lasi mul end vahepeal ka asendamatuna tunda. Olgem ausad – töö ei tee dramaatilisi nägusid, kui unustad aastapäeva või annad teada, et seekord on puhkus lühem. Isiklik elu kippus tööd segama. Ma ei jõudnud ära oodata hommikuid, et saaks pooleliolevaid projekte jätkata. Ma kuritarvitasin tööd.

Mu enda läbitöötatud lugu ja uude kohta jõudmine, on teinud mulle selgemini nähtavaks sarnases olukorras inimesed, kus nende töö on saanud nende suhte kolmandaks osapooleks.

Kui töö muutub suhteterapeudiks

Psühholoogid nimetavad seda emotsionaalseks põgenemiseks – kui töö pakub stabiilsust, mida paarisuhe parasjagu ei suuda.

Kolmnurk ei sünni sellest, et keegi tahab põgeneda. Kolmnurk tekib, sest keegi ei ole õppinud jääma. Mitte partneri juurde, vaid oma tunnete juurde. See on kolmnurga sügavama tasandi idee: mitte töö ei võrguta meid, vaid me ise libiseme töö juurde, sest seal on lihtsam olla iseenda eest ära.

2022. aasta uuring ajakirjas Frontiers in Psychology näitas, et tööalane „pidev kättesaadavus“ (nt meilidele vastamine pärast tööpäeva lõppu) suurendab töö-pere konflikti ning mõjutab partneri rahulolu ja lähedust negatiivselt.

Teisisõnu – kui telefon heliseb ja e-kiri piiksub vabal ajal tööasjus taaskord, pannakse justkui kõnet vastu võttes kinni järgmine läheduse uks oma partneriga või ka lastega. 

Süsteemse pereteraapia keeles on töö tüüpiline „kolmas“ – nähtamatu, aga mõjuvõimas osaline, kes aitab pinget hajutada. Kui suhe on aastaid sulandunud, ei ole võimalik enam aru saada, kust algab minu mõte ja tunne, millised on mu vajadused ning kõik on segunenud partneri mõtete ja tunnetega. Samuti kui partneritel on omavahel ootused, mis tunduvad talumatud, liigub üks partner näiteks töö juurde. Mitte pahatahtlikult, vaid tasakaalu otsides. Teine partner võib samuti kolmnurki ehitama hakata – kes elab treeningsaalis, kes libistab õlut, veini jne.

Esther Perel: Töö on saanud uueks armastuseks

Esther Perel on öelnud: „Töö on saanud meie põlvkonna uueks religiooniks – koht, kust me otsime tähendust, identiteeti ja kuuluvust.“

Tema sõnul pakub töö sageli kõike seda, mida suhetes ihkame: saavutust, tunnustust ja isegi kirge.
Kuid Perel hoiatab: kui kogu elu tähendus on tööga seotud, muutub see meie suhte konkurendiks. Armastuse säilitamiseks tuleb luua eraldatus ja vahemaa, kus kaks inimest saavad üksteist taas avastada.

See mõte haakub hästi Boweni minaeristumise teooriaga: lähedus saab püsida vaid siis, kui inimesel on oma identiteet ja sisemine eraldatus. Kui töö täidab kogu individuaalse ruumi, jääb suhte hingamiseks õhku väheseks.

Harvardi 80-aastane pikaajaline õnneuuring (Harvard Study of Adult Development) on korduvalt kinnitanud, et elu kvaliteeti ja tervist ei määra tööedu, vaid lähedased suhted. Inimesed, kellel on partneriga turvaline side, on eluga rahul ja kogevad vähem stressi isegi keeruliste tööaastate jooksul. Jah, töö võib anda eneseteostuse, aga mitte kõige sügavamat turvatunnet. Olen aastate jooksul juhi rollis näinud madala turvatundega inimesi, kes toovad selle olemise endaga tööle kaasa ja aeglustavad meeskonna edu ning samavõrra olen saanud kogeda väga rikkaid ja inspireerivaid töösuhteid nendega, kellel on lähisuhted heas korras. Tänapäeval vist peab ütlema, kellel üldse on lähisuhted. 

Kolmnurk sünnib hetkel, mil inimene ei julge ega oska oma vajadusi partnerile jagada

Sellel hetkel tekib suhtlusesse justkui mikromõra:
Mida ma ütlen?
Kas ma tohin nii palju vajada?
Kas see paistab nõudmisena?
Mis siis, kui partner tõukub seejärel mu eemale?

Just sellises suhte mikromõras tekib emotsionaalne lühis ja lühise kustutamiseks vajatakse kolmandat. Asjad aga jäävad ütlemata.

Kuidas kolmnurga servad maha lihvida

1. Lepi tööga piirid kokku. Isegi kui projekt sosistab “viis minutit veel”, vasta: täna(n), ei.
2. Räägi partneriga, mitte tööga. Oled harjunud pingelise päeva lõpus end maandama Exceli tabeli, projektiplaani või mõne uue tööprojektiga. Kui tabad end mõttelt: ma pean enne selle aruande ära tegema, muidu ma ei saa rahu, peatu korraks. Võib-olla ei vaja sa tegelikult aruannet, vaid võimalust öelda partnerile: mul on täna raske päev olnud ja ma tunnen end praegu väga pinges.
   Eesmärk on märgata hetke, kus töö muutub turvapaigaks, kuhu Sa põgened emotsioonide eest, ning suunata see energia tagasi suhtesse – sinna, kus lähedus ja kontakt tegelikult saavad võimalikud olla.
3. Harjuta vaikust. Ära täida ruumi ekraaniga. Vaikus on tihti eelmäng lähedusele.

 

Paarid, kes minuni jõuavad, ei ole eelnevalt murdunud armastuse puuduse tõttu, vaid tähelepanu killustumise tõttu. Kui töö saab sinu pilgu esimesena, jääb partnerile ainult tühjus – ja selles tühjuses suhe jahtub. 

Töö on halb armuke. Ta ei märka, kui oled väsinud, ega küsi, kuidas sa end tunned.
Partner seevastu märkab ja ootab.

Nii et kui töö jälle küsib: “Kas sa armastad mind rohkem kui oma partnerit?”, võiks vastata:

Sa oled mulle oluline, töö. Aga sina ei hoia mind oma kaisus, kui mul on halb päev. Seetõttu, ma lähen nüüd, et olla endaga ja oma lähedastega.