5 viisi, kuidas end paremini tunda ja oluliste asjadega hakkama saada.

Oled kindlasti märganud, et osal inimestel õnnestub tegutsemine ja tasakaalus olemine kergemini ning teiste emotsioonid võnguvad suurema amplituudiga. Viimane võib olla  üsna väsitav nii sellele inimesele endale kui temaga koos olijatele. Juhi, coachi ning pere-ja paarisuhetega töötava inimesena olen märganud, kui palju väheneb ärevus ja tuleb hea tegutsemisenergia, kui pidada oluliseks järgnevat.

1. Ole endaga kontaktis

Kõrge eneseteadlikkus hoiab meid tervena. Harjuta oma päevadesse lihtne küsimus –  kuidas mul praegu olla on, mis tunne mul on?  Pingeolukorras küsi endalt, mis on see, mida ma vajan? Kuidas ja kellele ma saan seda väljendada?
Kui Sa väljendad oma vajadusi, hakkavad Sinu ümber olevad inimesed seda samuti tegema ja see loob mõistmist ja toetamist soosiva turvalise keskkonna.

2. Arenda oma mina – eristumist

Mina-eristumine tähendab oma mõtete eristamist oma tunnetest ja lisaks veel oma mõtete ja tunnete eristamist teiste inimeste mõtetest ja tunnetest.
Psühhiaater M. Bowen on väitnud, et inimeste vahelistes suhetes toimivad kaks looduslikku jõudu, mis üksteist tasakaalustavad:

 

• • jõud, mis liigub individuaalsuse või autonoomia poole,
  • jõud, mis liigub ühtekuuluvuse või sulandumise poole.

 

Individuaalsuse jõud on vajadus olla iseseisev, sõltumatu, indiviid omaette. Ühtekuuluvuse jõud on vajadus olla teiste jaoks, kuulumistunne gruppi, teise inimese juurde.
Ühes äärmuses on need, kelle emotsioonid ja intellekt on  sulandunud. Need on inimesed, kes on vähem paindlikud, kohanevad halvemini ja sõltuvad emotsionaalselt teistest rohkem. Stress võib nad viia ebatõhusa käitumiseni ja neil on sealt raske välja tulla.
Teises äärmuses on need, kes on eristunud. Nad on paindlikumad, kohanemisvõimelisemad sõltumata nende ümber valitsevast emotsionaalsusest. Nende elu on korrastatum ja edukam. Nende kahe äärmuse vahel on lõputult erinevaid kombinatsioone emotsionaalse ja intellektuaalse funktsiooni vahel. Loe ja kuula mina-eristumisest juurde ja asu teele!

3. Küsi endalt „ miks?“

Kogemusjuhtimisest ja coachingust on näidanud, et see juht, kes teab, miks ta seda teeb, ja on võtnud aja koos oma meeskonnaga „miks“- küsimuse üle mõtelda, on edukam ja tulemuslikum.

4. Määra siht

Sihitus on minnalaskmine. See on teinekord ka huvitav ja siiski lahkuvad meeskondadest head töötajad sihtide ja eesmärkide puudumisel. Kuhu me liigume paarisuhtena, perena, meeskonnana, organisatsioonina – kui ma tean sihti, on mul rohkem tegutsemisenergiat, proovimisenergiat, kuidas sinna saab.

5. Tee heategusid, märka head

Aju märkab ja registreerib ärevust tekitavaid sündmusi automaatselt. Meie ülesanne on treenida oma aju märkama ka positiivset. Juba ainuüksi olukord, kus me kõrvaltvaatajana näeme, kuidas autojuht peatub ja märkab sebra ületada soovivat inimest, vallandab meie kehas endorfiine, mis panevad meid end hästi tundma. Mõelda vaid, me isegi polnud selle heateo sooritamise osapool, me nägime seda kõrvalt ja ikka saame tänu märkamisele endale õnnehormoone. Vahetu osapoolena heategu tehes on endorfiinide kogus juba nii suur, et tahaks olla veelgi heasoovlikum, tänulikum ja tegusam.

Postitus ilmunud Kaubandus-ja Tööstuskoja Teatajas